Avalehele Avalehele Avalehele Sisukaart Avalehele Tagasiside
Avaleht
 
       


 
 

Uudiste arhiiv

 

Rohkem võimalusi välismaal arstiabi saamiseks

06.11.2013

Kopsupõletik või jube seljavalu võib teid tabada suvalisel hetkel ükskõik, kus kohas. Jalaluu murdu ei saa samamoodi ette ennustada ning kõik see võib teiega juhtuda kui viibite välismaal. Kui olete ravikindlustatud ja teil on kaasas Euroopa ravikindlustuskaart, siis Euroopa Liidu riigis ei pea te muretsema. Samuti on Eesti kindlustatul võimalik välisriigis saada seadusega ette nähtud tingimustel plaanilist ravi.
 

 Seoses EL-i direktiiviga tekib inimestel veelgi võimalusi piiri taga osutatud ravi eest hüvitise saamiseks.

Erinevatest võimalustest välismaal saadud tervishoiuteenuste kompenseerimisel haigekassa poolt  räägib lähemalt Eesti Haigekassa välissuhete osakonna juhataja kt Anette Soosaar.

Arstiabi Euroopa ravikindlustuskaardi alusel

Euroopa ravikindlustuskaarti vajab inimene siis, kui tal tekib välismaal viibides ootamatu terviserike ning tal on vaja arsti poole pöörduda. Kaarti ei saa kasutada sellistel puhkudel, kus inimene läheb teise riiki enda ravimise eesmärgil. Ametlikult öeldes – Euroopa ravikindlustuskaardi alusel arstiabi saamiseks peab vajadus selle järgi olema tekkinud välisriigis viibimise ajal.

Küll kehtib ravikindlustuskaart siis, kui teil mõni krooniline haigus ägeneb sedavõrd, et peate arsti poole pöörduma. Soosaar toob näiteks hemodialüüsi vajaduse või juhtumid, kui rasedal on mingil põhjusel vaja arsti juurde minna. „Nii et reisi katki jätma ja koju arsti juurde kihutama krooniline haige ei pea,” kinnitab Soosaar. Kindlasti tuleks sellisel puhul jälgida, et pöördutakse riiklikusse raviasutusse, mitte eraarsti juurde, sest Euroopa ravikindlustuskaarti aktsepteeritakse ainult riiklikusse süsteemi kuuluvates raviasutustes.
Juhul, kui olete oma Euroopa ravikindlustuskaardi koju unustanud, siis tuleks arvete eest kõigepealt ise tasuda ning seejärel on teil Eestis tagasi olles õigus esitada haigekassale taotlus kulude tagasimaksmiseks.
Soosaar selgitab: „Hüvitise saamiseks peavad teil alles olema raviteenuse originaalarved ning maksmist tõendavad dokumendid. Hüvitise summa arvutamiseks teeb haigekassa päringu teise liikmesriiki ning seega tuleb varuda kannatust – asjaajamine võib võtta aega ja raha ei pruugi teie arvele laekuda enne poolt aastat.“ Lisaks rõhutab ta, et visiidi- ja omaosalustasud jäävad teie enda kanda ning neid haigekassa ei hüvita. Samuti ei kata Euroopa ravikindlustuskaart riikidevahelise transpordi kulusid. Sestap on mõistlik välisreisile minnes alati ka reisikindlustus teha – olenevalt valitud variandist korvab selline kindlustus ka visiidi- ja omaosalustasud pluss vajadusel transpordi koju.
Euroopa ravikindlustuskaart on tasuta ning seda saab taotleda riigiportaali www.eesti.ee  kaudu või haigekassast.
Ja veel: haigekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ka välisriigi arsti välja antud haigestumist tõendava dokumendi alusel.

Uued ravivõimalused

 Kõikidel Euroopa Liidu liikmesriikidel tuleb  oma õigussüsteemi üle võtta direktiiv, mille eesmärk on raviteenuste kättesaadavuse ja patsiendi valikuvabaduse suurendamine Euroopa Liidus tervikuna.   Eestis on peale 25-ndat oktoobrit välisriigis osutatud teenuste eest inimesel võimalik esitada taotlus rahalise hüvitise saamiseks, aga hüvitamine saab võimalikus siis kui on jõustunud seda toetav seadusandlus. Hetkel on seadusandluse muudatused veel riigikogus menetluses.Eesti Haigekassas kindlustatule toob direktiiv kaasa tähtsa lisaväärtuse – edaspidi võib eriarsti saatekirja omav patsient valida ükskõik millise riikliku süsteemi raviasutuse või arsti vahel Euroopa Liidu piires ning  taotleda selle eest haigekassalt hüvitist. Väga oluline erinevus Eestis ja välisriigis saatekirja alusel eriarsti poole pöördumisel seisneb selles, et välisriigis tuleb kogu ravi eest esmalt ise tasuda ja seejärel koju tagasi jõudes haigekassalt hüvitist taotleda.
Anette Soosaar selgitab: „Kindlasti tuleb siinkohal silmas pidada seda, et haigekassa tasub vaid  nende tervishoiuteenuste eest, mida patsiendil on õigus saada haigekassa kulul ka Eestis.“ Teisisõnu: direktiiv ei hõlma neid tervishoiuteenuseid, mida Eestis ei osutata või ei hüvitata,  näiteks täiskasvanute hambaravi või inimesele meditsiiniliselt mittenäidustatud teenuseid. Nagu juba öeldud, on  välisriiki arstile pöördudes kindlasti vajalik eriarsti saatekiri, seda samadel alustel nagu Eestis arsti vastuvõtule minnes.
Soosaar rõhutab lisaks, et haigekassa maksab direktiivist lähtuva ravi korral hüvitist Eesti, mitte välismaa tervishoiuteenuste hinnakirja alusel. Hüvitist võib taotleda ka välisriigis ostetud ravimite ja meditsiiniseadmete eest, mis on kantud soodusravimite või kompenseeritavate meditsiiniseadmete loetellu.   „Kui välismaal saadud teenuse hind on kõrgem kui meie haigekassa tervishoiuteenuste loetelus olev summa, peab patsient hinnavahe ise kinni maksma,“ ütleb Soosaar. „Samuti jäävad patsiendi enda kanda ka visiidi- ja omaosalustasud, sõidukulud vms, mida ka Eestis sama teenuse korral ei hüvitata.”
Hüvitise saamiseks tuleb esitada taotlus, mille blankett on kättesaadav haigekassa kodulehel või klienditeenindusbüroodes ning samuti tuleb esitada raviteenuse originaalarved, maksmist tõendavad dokumendid, eriarsti saatekiri ja raviloo kokkuvõte.
Et inimene saaks võimalikult palju infot piiriülese ravi kohta, luuakse EL riikides, ka Eestis, kontaktpunktid. Punktidest saavad infot oma riigi inimesed välismaise ravi kohta ja teiste riikide kodanikud kohaliku arstiabi kohta – ravi saamise tingimused, hüvitised,  teises liikmesriigis kasutamiseks mõeldud retseptidele kantavad andmed jne. Eestis moodustatakse kontaktpunk sotsiaalministeeriumi juurde ning luuakse infot jagav koduleht. Samuti on võimalik saada vastuseid oma küsimustele ka telefoni ja kirja teel.
Kontaktpunkti andmed leiab peatselt sotsiaalministeeriumi kodulehelt www.sm.ee.


Senine plaanilise ravi võimalus jääb ikka alles

Haigekassa välissuhete osakonna juhataja sõnul jääb seni kehtinud Eestis mitte osutatavate plaaniliste raviteenuste finantseerimise kord  kehtima ka peale direktiivi rakendamist.
„Seega kui te soovite minna välisriiki saama sellist tervishoiuteenust, mida Eestis ei ole võimalik osutada, kuid mis on teile meditsiiniliselt näidustatud ja tõendatud efektiivsusega, siis tuleb enne välisriiki minekut esitada haigekassale taotlus,“ selgitab Soosaar. „Haigekassa langetab rahastamise otsuse toetudes arstliku konsiiliumi otsusele, kuhu  kuulub vähemalt kaks eriarsti, kellest üks on isiku raviarst. Positiivse otsuse korral väljastab haigekassa tasu maksmise ülevõtmist kinnitava dokumendi ning tasub välisriigis tekkinud meditsiinilised kulud.“
Patsiendi omaosalus, transpordikulu, administreerimis- või kontorikulu, haiglaväline majutus jms jäävad patsiendi enda kanda. 
Rohkem infot piiriülese ravi kohta saab haigekassa kodulehelt internetis aadressil www.haigekassa.ee.
Ille Grün-Ots