Avalehele Avalehele Avalehele Sisukaart Avalehele Tagasiside
Avaleht
 
       


 
 

Uudiste arhiiv

 

Rakvere haiglas töötavad uued arstid

26.02.2009

Maakonnahaiglates on aastaid olnud probleem, et ei lisandu värsket verd. Rakveresse tuli vana aasta lõpus ja uue alguses kolm uut arsti.


Uutest Rakvere haigla arstidest moodustus vestlusring, kus osalesid staa˛ikas neuroloog Urve Rink, tükk maad väiksema töökogemusega lastearst Mariliis Hermlin ning oma esimeses täiskohaga ametis olev üldsisehaiguste arst Ulvi Ragun.

Kaks neist on pärist siitsamast Lääne-Virumaalt ning kolmas Lõuna-Eestist. Jutuks tulid nii arstiks saamise lugu kui muljed uuelt töökohalt ning ka Rakvere kui elupaik.
 

Neuroloog Urve Rink
Lõpetanud olen Rakvere I keskkooli juba kaunis ammu ning seda hõbemedaliga. Rakvere on minu jaoks kodukoht, sest lisaks keskkooli lõpetamisele tegin siin haiglas ka oma sanita­ri-, õe- ja arstipraktika.

Tartu ülikooli lõpetasin 1964. aastal. Minu sihiks oli juba õpingute ajal Tartu ülikooli tööle saada ning selle nimel tegelesin juba õpingute ajal teadustööga. See mul ka õnnestus ja töötasingi üle 30 aasta närvikliinikus.

Olin õppejõud ja kaitsesin dissertatsiooni, tegin oma teadustööd. Hiljem töötasin Tartu ülikooli kliinikumis ja olin seal arst-õppejõud.

Kui sain 65aastaseks, siis vallandati mind ülikoolist seoses 65aastaseks saamisega ja nii on ka minu tööraamatus kirjas.

Ma ei pidanud ennast veel nii kehvaks ja vanaks, et mitte töötada, ja nii võtsin telefonitoru ja helistasin Tallinnasse. Veerand tunni pärast oli mul töökoht Lasnamäe polikliinikus Medicum, sain sinna neuroloogi koha.

Medicumis olin kolm ja pool aastat ja siis sain juhuslikult teada, et Rakveres on vabanenud närviarsti koht. Haarasin kohe kinni võimalusest kodulinna tulla ja siin haiglas olen ma nüüd töötanud rohkem kui kolm kuud.

Olen väga rahul ja ma ei saa öelda, et maakonnahaiglad kehvad oleksid. Siin töötab heal tasemel erakorralise meditsiini osakond, siin on intensiivravi osakond ja neuroloogiliste haigustega patsientidel oma voodikohad.

Rakvere haiglal on väga hea laboratoorium, peaaju uurimiseks kompuutertomograaf. Võib öelda, et vajalikud diagnostikavahendid on peaaegu kõik olemas. Kõiki operatsioone siin muidugi teha ei saa, kuid personal on kogenud, kõik teavad, mida teha ja kuhu vajadusel kedagi edasi saata.

Hoolimata kogemustest, tuleb ka siin veel juurde õppida. Kui ma Tartus olles valvasin ainult neuroloogiliste haigustega patsiente, siis siin tuleb valves olles tegeleda ka muude haigetega. Minu arust pole siin üldse viga töötada, peamine, kui aga endal energiat jätkub.

Kui palgast rääkida, siis muidugi ei saa ma ülikooli kliinikumi palka küsida, kuid see ei ole halvem kui Tallinnas. Tallinnaga võrreldes on siin patsiendid palju rahulikumad ega ole nii pretensioonikad.

Olen ennast sisse seadnud, elan oma kodukohas Kadrina alevikus. Mul on turul juba oma kapsatädi, vahetevahel meeldib istuda Art Cafés.

Olen rahul nii Rakvere kui Kadrina raamatukoguga ning muidugi tore on, et Rakveres on teater. Olen ka Neeruti Seltsi liige. Ühesõnaga kõik on paigas.

Lastearst Mariliis Hermlin

Mina olen Rakvere haiglas ametis olnud alles vähe aega. Pärit olen ma Lääne-Virumaalt Vihula vallast Pajuveskilt. Alguses tahtsin saada hambaarstiks, kuid kuskil keskkooli ajal taipasin, et see mõte pole kõige parem.

Rakvere I keskkooli lõpetasin 1990. aastal ja kohe pärast seda läksin Tartu ülikooli, mille lõpetasin 1997. Pärast seda tuli internatuur Tallinnas ja siis astusin lastehaiguste residentuuri. Residentuuri alustasin 1998. aasta septembris ning lõpetasin 2006, vahepeal olin kolm ja pool aastat lapsega kodus.

Miks just lastearstiks? Ma arvan, et huvi täpsema spetsialiseerumise asjus kujuneb aja jooksul. Õpingute lõpuaastail tuleb arusaamine, mis ala on kõige rohkem hingelähedane.

Tegelikult pole see valik üldse raske ning kõikidel ülikooli lõpetajatel on lõpuks selge, millise valdkonna või teema kasuks nad otsustavad.

Pärast residentuuri töötasin Tallinna lastehaiglas kolm aastat imikute ja vastsündinute osakonnas. Olen lõpetanud üldise pediaatria residentuuri ja siin Rakveres ongi mu tööks üldine ravi, alates vastsündinutest ning lõpetades päris suurte lastega, välja arvatud muidugi kirurgilised probleemid.

Kõige väiksemateks patsientideks on muidugi terved vastsündinud, kes tuleb enne koju laskmist üle vaadata. Lapsed satuvad haiglasse mitmesugustel põhjustel. Tavaliselt on selleks ägedad hingamisteede haigused või kõhuviirus ja valud.

Ma olin valmis ka varem Tallinnast siia tulema, aga ega lastearstidel suurt tööpõldu ole ja siin olid kõik kohad täis. Minu jaoks on Rakvere küllalt atraktiivne töölkäimise koht. Niikaua kui tööd jätkub, plaanin siin töötada.

Lastearste on meil haiglas kaks ja me oleme mõlemad parimas eas, aga kui vaadata üleeestilisi lastearstide seltsi üritusi, siis kipuvad lastearstid ikka rohkem vanemapoolsed inimesed olema.

Mis töötasusse puutub, siis ei kurda, kuigi maakonnahaiglas pole selliseid võimalusi kui kolmanda etapi haiglas. Kuid siin minu sissetulek kindlasti ei vähenenud, võrreldes Tallinna lastehaiglaga.

Millegipärast on üle maailma selline tendents, et lastearstid on arstide hulgas kõige väiksemat palka saav seltskond.

Ma pole veel jõudnud vaadata, mida oma ülejääva ajaga peale hakata, praegu elan oma kodule ja perekonnale ning lapsed on ka väikesed. Tulevikus leian endale kindlasti midagi meelepärast. Loomulikult on mul oma sõpruskond ja olen ka usin teatrikülastaja.

Kui võrrelda näiteks Tartut ja Rakveret, siis tegelikult elutempol suurt vahet ei ole, kui tudengielu välja arvata, aga Tallinnas on tempo küll palju kiirem.

Üldsisehaiguste arst Ulvi Ragun

Lõpetasin Tõrva keskkooli 1996. aastal. Arstiks saamise soov kujunes välja kooli viimases klassis, millest, seda on raske öelda, lihtsalt tuli nagu selginemine. Rakvere haigla oli natuke tuttav, sest neljanda kursuse lõpus olin siin kaks nädalat kirurgia praktikal. Meeldis, ega muidu poleks selle haigla pakkumist teiste seast valinud.

Tartu ülikooli lõpetasin 2002. aastal. Residentuuri sain ühele poole eelmise aasta sügisel. Seda tegin põhiliselt Tartus, kuid ühe aasta olin ka Tallinnas. Täiskohaga ametis olen olnud oktoobri lõpust, aga enne käisin siin umbes aasta Tartust nädalavahetustel valveid tegemas. Nüüd olen ennast Rakveresse sisse seadnud.

Miks just Rakvere? Ma arvan, et just üldsisearstidel on Rakveres väga head tingimused, siin on kõik vajalik olemas. Saab seda tööd hästi teha ja ma arvan, et see oligi valiku põhipõhjus.

Maakonnahaiglas on sisearstidel kõige suurem tööpõld. Loomulikult saadame ka meie edasi kõrgemasse etappi neid patsiente, kes vajavad spetsiaalseid protseduure.

Tööjõu kohta arvan, et need arstid, kellel on konkreetseid töösoove, võiks küll haigla juhtkonna poole pöörduda. Rakvere haiglas oleme omal alal praegu neljakesi ja ülejäänud kolm arsti on üle keskea.

Vanematest kolleegidest on kindlasti tuge ja eks arstimine on tihti kollektiivne töö. Üks inimene on küll raviarst, aga kui tekib küsimusi ja on vaja teiste arvamust, siis seda ikka alati ka saab.

Rakvere haigla on minu jaoks esimene täiskohaga töökoht ja seega pole mul töötasu varasemaga võrrelda, aga esmakogemuse järgi võimaldab see ära elada.
Olen kogu ülikooli aja tegelenud rahvatantsuga ja Rakveresse tulles ühinesin kohe Tarvanpääga, seega vaba aja sisustamisega probleeme pole.