Avalehele Avalehele Avalehele Sisukaart Avalehele Tagasiside
Avaleht
 
       


 
 

Uudiste arhiiv

 

NÕU JA (TAHTE)JÕUGA SUITSUST VABAKS

29.05.2009

Dr. Tiiu Härm, Tervise Arengu Instituudi peaspetsialist, suitsetamisest loobumise nõustaja

Kuidas kõlab võimalus kokkuhoitud raha eest käia kaks(!) korda aastas Egiptuses puhkamas, lasta 97 korda salongis juukseid lõigata, osta üle 1000 liitri diiselkütust või mängida 194 tundi bowlingut? Aga just selline oleks sinu võit aasta pärast kui jätaksid suitsetamise maha juba täna.
 

Igal aastal 31. mail tähistatakse üle maailma tubakavaba päeva (World No Tobacco Day), mille deviisiks on tänavu Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) määranud „Hoiatused tubakatoodete ohust tervisele”. Nii 31. mail kui ka kogu järgneval aastal peab WHO väga oluliseks julget võitlust tubakaga läbi tõsiste tervist puudutavate hoiatuste nii pildis kui sõnas, kuna need on kõige efektiivsemad vahendid veenmaks inimesi loobuma. Aga kui ei mõju pildid ja hoiatused, äkki mõjutab loobumisotsust pilk rahakotti? Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel suitsetas 2008. aastal igapäevaselt veerand tööealistest elanikest ning keskmiselt tegi igapäevasuitsetaja 15 sigaretti päevas. Arvestades, et ühe sigaretipaki hind on hetkel ca 40 krooni, kulub aastas sigarettidele 14 600 krooni. Suitsetamisest loobumisega ei investeeri sa ainult oma tervisesse vaid kogu elukvaliteedi tõusu. Oleks väga sümboolne jätta oma viimane sigarett süütamata just ülemaailmsel tubakavabal päeval.
Tartu Ülikooli kliinikumi kopsuarsti, dr Ülle Ani sõnul peab ligi ¾ elanikkonnast suitsetamist harjumuspäraseks tegevuseks ehk ka situatsioon-sõltuvuseks. Vaid ¼ mõistavad suitsetamist ühtlasi ka kui sõltuvust nikotiinist. Suitsetamisest loobumisel tuleb arvestada mõlemaga: nii loobumisega rutiinist kui ka vajadusega ületada nikotiinsõltuvus. Inimene, kes on mõnda aega suitsetanud, tunnetab, et tema aju justkui vajabki pidevat aktiveerimist nikotiini abil – ilma lisanikotiinita tekib tunne, et midagi on puudu. Mida rohkem aega läheb mööda viimasest sigaretist, seda enam tekib kas ärevust, ärrituvust või kurvameelsust ja see viib tugeva tungini uut sigaretti läita. Kõige keerulisem ongi esimene nädal, teisest nädalast on juba palju parem – nii kinnitavad juba suitsust loobunud. Stabiilsus suitsetamisest loobumisel saabub enamasti kahe kuu jooksul.
Loobuda soovijatele tulevad appi ja toetavad suitsetamisest loobumise nõustajad. Kogenud tervishoiutöötajatest nõustajad on olemas igas maakonnas – üle Eesti on kokku 25 suitsetamisest loobumise nõustamise kabinetti - ja nad osutavad oma teenuseid tasuta. Infot nende asukoha kohta leiad aadressilt
www.terviseinfo.ee (Nõustamiskabinetid/ Tubakas). Oodatud on kõik suitsetajad, nii aktiivsed kui passiivsed, hoolimata soost ja vanusest. Eriti lapsed ja noorukid, kes sageli on oma suitsetamismurega üksi ja abitud. Võib tõdeda, et viimastel aastatel on lapsevanemad oma laste suitsetamise pärast rohkem muretsema hakanud ja tulevad koos lapsega nõustaja juurde. Kahjuks mitte alati ei ole murelik lapsevanem ise suitsust vaba. Aga eeskuju?? Ühised perekesksed otsused ja püüdlused probleemiga toime tulla on teretulnud.
Kõige rohkem soovivad nõustamisteenust noored haritud mehed, kes lähenevad analüüsivalt oma nikotiinsõltuvusprobleemile ja ei pea seda vajalikuks enam jätkata – suitsetamine on ühiskonnas taunitav, riided ja käed lehkavad tubakatossust, füüsilised võimed on langenud, mittesuitsetavad töökaaslased ja sõbrad väldivad sind ning rahakulu on tuntav. Selline suitsetaja on motiveeritud loobuma ja viib selle ka ellu. Paljudel õnnestub loobumine ilma lisaravi vajaduseta. Kuid kui suitsust loobumine ainult oma tahtejõul ei õnnestu, saab kasutada abiks mitmeid ravimeid. Samas peab teadma, et imeravimit ei ole. Soovitatavad ravimid saavad leevendada ärajäämanähtusid ja muuta loobumine lihtsamaks. Nõuanded ja toetus nõustajalt kuluvad mõlemal korral  ära – kontakti oma nõustajaga saab hoida ka telefoni ja e-posti teel! Kahjuks elame keerulistel aegadel, inimesed kaotavad töö või elavad hirmus töökaotuse ees... Eluprobleemid on suured ja lahendused ei ole käepärased... Stress süveneb... Kuid ka sellises olukorras on mõttekas suitsetamisest loobuda ja raha kokkuhoiust enesele paremaid elulahendusi võimaldada. 
Suitsetamisest loobumisel on esmalt, eriti teisel ja kolmandal päeval, kõige rohkem tunnetatavad muutused emotsioonides. Juba pärast esimest ööpäeva on vähenenud risk südamelihase infarkti tekkeks ning peale kaht ööpäeva  paranevad maitse- ja lõhnatunne. Inimene hakkab tundma toidu (õiget) maitset ja lõhna. Kui teist möödub tänaval liialt tugevalt lõhnastatud inimene, võite olla päris kindel, et tegemist on suitsetajaga! Olles tubakavabana kuu kuni aasta kaob ära “suitsumehe köha”, inimene muutub erksamaks, paraneb vereringe, väheneb risk verehüübe (tromboosi) tekkeks ja poole võrra väheneb risk südamelihase infarkti tekkeks.
Paljud inimesed on suitsetamisest loobumisel kogenud seda, et kehakaal hakkab tõusma. See võib isegi nii ebameeldiv olla, et mõni ei suuda vastu pidada ja hakkab uuesti suitsetama. Dr. Eve Sooba, Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst kinnitab, et see ei pea tingimata nii olema. Kui inimene teab probleemi olemust, siis oskab ta ennast ka hoida. Nikotiin on keemiline aine, mis ainevahetust kiirendab. Kui suitsetamine maha jätta, siis seda võõrast ainevahetuse kiirendajat ei saa – nii juhtubki, et organism on veidi „laisk“. Tea, et probleem on ajutine – organismil läheb aega, et iseendaga uuesti harjuda. Sinul tuleb aga samal ajal eluviise muuta ja lihtsalt teadlikumalt oma sööki ja liikumist reguleerida. Dr Sooba soovitab liikumise suhtes pidada lausa päevikut ja mõelda juba pühapäeval, millal järgmisel nädalal endale füüsilist koormust saad võimaldada. Kiire elutempo juures on ajapuudus sageli takistajaks, tegevusi ette planeerides suudad aga karisid vältida.
Suitsetamisest loobumine on tuluefektiivne nii ühiskonnale kui ka üksikisikule. Sigarettidele kulutatav summa on kuude ja aastate arvestuses ülimalt märkimisväärne ja kindlasti toimub sigarettide hinna jätkuv tõus. Kui esialgu võib näida loobumisravimite ostuks vajalik summa suurena, siis võrreldes sigarettidele kuluva summaga, ei ole see üldse nii. Ehk siis plaastritele ja nätsudele, mida sageli kasutakse kombineeritult, kulub kahe kuu jooksul keskmiselt 2000 krooni, sigarettidele aga 2440 krooni... Kõige efektiivsema ravimi nimeks aga on ja jääb „tahtejõud“. Käsukorras ei loobu keegi. Suitsetamisest loobumiseks on vaja inimese enese kindlalt motiveeritud ja läbikaalutletud otsust. Kui see otsus puudub, ei suuda aidata ka nõustaja.