Kõrvaeritis, kõrvamäda

Väliskõrvapõletik (Otitis externa)

Väliskõrvas võivad esineda samad infektsioonid, mis nahalgi:

• S. aureus´e poolt põhjustatud pustulid ja furunklid

• A-grupi streptokokkide poolt põhjustatud roos ehk erüsiipel.

Äge difuusne väliskõrvapõletik (ujujate haigus, eakate inimeste ja diabeetikute haigus) – väliskuulmekäigus esineb seroosne, verine või mädane eritis. Sagedamateks tekitajateks on Pseudomonas aeruginosa või teised gram – negatiivsed aeroobid.

Otomycosis on põhjustatud Aspergillus niger´i poolt. Esineb “märja ajalehe” sümptom väliskõrvas.

Keskkõrvapõletik (Otitis media)

Äge keskkõrvapõletik
Iseloomulik on äkiline haiguse algus tugeva valuga sügaval kõrvas. Reeglina kaasnevad palavik, kuulmise langus, iiveldus. Trummikile ruptuuri korral esineb mädane eritis kõrvast. Sagedasemad ägeda keskkõrvapõletiku tekitajad on Streptococcus pneumoniae (Pneumococcus), Haemophilus influenzae, Moraxella catarrhalis, β-hemolüütilised streptokokid. Harvem esinevad Staphylococcus aureus ja gram-negatiivsed bakterid.

Retsidiveeruv äge keskkõrvapõletik
On küllaltki sagedaseks probleemiks lastel. Korduvate infektsioonide tekitajad on peamiselt samad, mis esmasel infektsioonil, kuid suhteliselt sagedamini esineb resistentseid mikroobe. Tuleb mõelda sinusiitidele ja immuundefitsiidile.

Eksudatiivne keskkõrvapõletik
Puuduvad ägedale infektsioonile viitavad tunnused nagu valu ja palavik. Keskkõrvas esineb vedeliku kogunemine ning tavaliselt kaasneb kuulmise langus. Umbes kahel kolmandikul juhtudest võib keskkõrvast isoleerida baktereid, milleks on sagedamini Haemophilus influenzae, Moraxella catarrhalis ja Streptococcus pneumoniae. See seisund paraneb tavaliselt ise ilma ravita. Antibakteriaalset (ja muud) ravi tuleks kasutada kroonilistel juhtudel või kui esineb tugev kuulmise langus.

Krooniline keskkõrvapõletik
Kroonilise keskkõrvapõletikuga kaasneb sageli mastoidiit ja trummikile perforatsioon. Kroonilise keskkõrvapõletiku tekitaja on tavaliselt erinev sellest, mis isoleeriti ägeda algepisoodi ajal. Enamasti on tegemist segainfektsiooniga, kus esinevad nii aeroobsed kui ka anaeroobsed bakterid. Aeroobidest on sagedasemad tekitajad Pseudomonas aeruginosa ja Staphylococcus aureus, anaeroobidest – bakteroidid ja peptostreptokokid.