Roe
Normaalne roe sisaldab umbes 1011 mikroobi 1 grammis faeces´es, kusjuures mikroobiliikide arv ulatub kuni 400-ni, milledest enamus on obligatoorsed anaeroobid.
Rooja mikrobioloogiline uurimine vôib pôhimôtteliselt olla kahesuunaline:
- sihtuuring – otsitakse kindlat haigustekitajat, näiteks V.cholerae´t, S.typhi´t jne.
- erinevate mikroobide kvantitatiiv-kvalitatiivse vahekorra määramine – düsbioosi sedastamine.
Kui faeces’t uuritakse algloomade suhtes, siis tuleb uuritavat materjali vôtta korduvalt. Roojasse ei tohi sattuda uriini vôi vett, kuna see muudab algloomade trofosoidide morfoloogiat.
Tulemuste hindamine
Normaalsesse mikrofloorasse ei kuulu kunagi Salmonella spp., Shigella spp., Vibrio cholerae! Lisaks nimetatutele vôivad diarröad tekitada veel Campylobacter jejuni, Bacillus cereus, Clostridium perfringens, Yersinia enterocolitica, mitmed E.coli serovariandid. Nende haigustekitajate isoleerimine on võimalik nii roojast, kui ka tampooniga võetud proovist. Transportida laborisse võimalikult kiiresti +4ºC juures (24 tuuni jooksul).
Kui diarröa tekib väikelastel (1-3a.), siis on tekitajaks väga sageli Rotaviirus. Vanematel inimestel tekitavad kôhulahtisust mitmed Enteroviirused ja Adenoviirused. Rotaviiruste ja adenoviiruste antigeeni määramine lateksaglutinatsiooni abil on võimalik faeces´est (natiivne materjal, mitte tampooniga võetud proov!). Transport ja säilitamine +4ºC juures kuni 1 nädal.
Peale tugevat antibakteriaalset ravi (eriti klindamütsiini, linkomütsiini ja b -laktaamidega) tekkiv tugev kôhulahtisus, millega kaasneb hobusesônniku lôhn, viitab Clostridium difficile’le. Sellisel juhul on tähtis tsütotoksilise toksiini määramine, mitte mikroobi sedastamine. Alla 2-aastastel lastel ei ole analüüsi mõtet teha, sest umbes 50%-l tervetest imikutest esineb C.difficile kandlus. Analüüsi teostamiseks on vaja ca 5ml värsket väljaheidet. Proov tuleb võimalikult kiiresti toimetada laborisse +4ºC juures, sest happelisest keskkonnas laguneb toksiin kiiresti.
