Hemogramm (B-CBC)
Hemogramm (B-CBC) koosneb vere põhiparameetrite uuringutest. Hemogramm ilma
leukogrammita sisaldab erütrotsüütide (k.a erütrotsüütide indeksite), trombotsüütide, leukotsüütide,
hematokriti ja hemoglobiini mõõtmist. Hemogramm näitab hapniku transpordivõimekust ja
vedeliku tasakaalu olekut organismis. Uuringut kasutatakse mitmete vereloomehaiguste ja
aneemiate diagnostikas. Patoloogiliste tulemuste korral tehakse lisauuringuna vereäige
mikroskoopia.
Hemogramm 5-osalise leukogrammiga
Hemogramm koos leukogrammi (valgeverepildiga) on uuring, kus mõõdetakse hemoglobiini
sisaldust veres ja loendatakse 3 tüüpi vererakke: leukotsüüdid, erütrotsüüdid ning trombotsüüdid. 5-
osalises leukogrammis esitatakse absoluuthulkadena neutrofiilid, eosinofiilid, basofiilid,
lümfotsüüdid, monotsüüdid. Hemogramm näitab hapniku transpordivõimekust ja vedeliku
tasakaalu olekut organismis. Valgevereliblede koguhulk ja leukogramm võimaldavad hinnata
immuunsüsteemi seisundit ja põletiku olemasolu. Patoloogiliste tulemuste korral tehakse
lisauuringuna vereäige mikroskoopia.
Erütrotsüütide settekiirus (Westergreni järgi) (B-ESR)
Erütrotsüütide (punaliblede) settekiirus on analüüs, mille käigus saadakse infot põletikulise
seisundi olemasolust või selle puudumisest organismis. Uuringut kasutatakse erinevate
haigusprotsesside jälgimisel. Settekiirus tõuseb bakteriaalsete infektsioonide, krooniliste
liigesepõletike, pahaloomuliste kasvajate, maksahaiguste ja erinevate koekahjustuste korral. Punaliblede settekiirus suureneb ka vanusega.
Vereäige mikroskoopia (B-Smear-m panel)
Vereäige mikroskoopia on lisauuring 5-osalisele hemogrammile, mida teostatakse patoloogiliste
tulemuste korral. Vereäige mikroskoopia käigus hinnatakse leukotsüütide, erütrotsüütide ja
trombotsüütide jaotuvust, hulki ja morfoloogiat.
Retikulotsüütide mikroskoopia (B-Ret-m)
Retikulotsüüdid on juveniilsed tuumata mitteküpsed erütrotsüüdid (punalibled). Retikulotsüüdi
staadium vältab punavereraku arengutsüklis 2-3 päeva, millest viimased 24 tundi toimuvad
perifeerses veres. Retikulotsüütide mikroskoopiat kasutatakse punavereloome funktsionaalse
seisundi selgitamisel, aneemiate diagnostikas, ravis ja haiguskulu jälgimisel ning siirdamisjärgses
seires. Retikulotsüütide arvu suurenemine võib esineda verekaotuse järgselt, hemolüütilise
aneemia või aneemiate ravi käigus. Retikulotsüütide vähenemine võib viidata aga ka rauavaegus-,
pernitsioossele (pahaloomuline kehvveresus), kroonilisele haigusele, aplastilisele aneemiale,
müelodüsplaasiale, alkoholismile, maksatsirroosile, sepsisele või kemo- ja radioteraapiale
(keemia-ja kiiritusravi).
