ABO- veregrupi määramine ja Rh-kuuluvus (B-ABO)
ABO ja Rh on kliiniliselt kõige olulisemad veregruppide süsteemid. Inimese ABO veregrupp ja Rh-kuuluvus on pärilikut determineeritud ja elu jooksul ei muutu. Inimese ABO veregrupp on määratletud erütrotsüütide pinnal olevate A, B, H antigeenide ning vereplasmas sisalduvate “loomulike” antikehade anti-A ja anti-B poolt. Rh-kuuluvuse määrab D antigeeni olemasolu erütrotsüütidel. Kui patsiendi erütrotsüütide pinnal esineb D antigeen, on patsient Rh-positiivne. Kui D antigeen puudub, on patsient Rh-negatiivne.
Erütrotsütaarsete antikehade sõeltest geeltehnikaga (B-aRBC-g)
Erütrotsütaarsed antikehad jaotatakse loomulikeks ja immuunantikehadeks. Enamik täiskasvanuid omab antikehi A, B antigeeni või mõlemate vastu, mis on loomulikud antikehad nendele ABO antigeenidele, mida indiviidid kannavad. Enamikule teistele veregruppide
antigeenidele vastavad antikehad ei ole loomulikud, vaid on moodustunud immunisatsiooni tulemusel erütrotsüütide ülekandel või loote erütrotsüütide sattumisel ema vereringesse raseduse/sünnituse käigus. Loomulikud antikehad on enamasti IgM klassist, immuunantikehad seevastu IgG klassist. Testi eesmärk on teha kindlaks kliiniliselt oluliste erütrotsütaarsete immuunantikehade olemasolu, mis võivad põhjustada hemolüütilisi transfusioonireaktsioone või loote ja vastsündinu hemolüütilist tõbe. Polüspetsiifiline antihumaanglobuliin reageerib antikehade ja komplemendi molekulidega, mis on erütrotsüüdi pinnal või vabalt plasmas. Tekkiv aglutinatsioon näitab, et on leitud antikeha, millele vastav antigeen esineb erütrotsüüdil. Testil kasutatakse kahte või kolme O veregrupi standarderütrotüüdi suspensiooni, millel on esindatud kõik olulised antigeenid: D, C, E, c, e, K, k, Fy a , Fy b , Jk a , Jk b , Le a , Le b , P 1 , M, N, S, s.
Positiivse antikehade sõeluuringu tulemuse korral saadetakse patsiendi vereproov SA PERH Verekeskuse Referentlaborisse antikehade tüpiseerimiseks. Tüpiseeritud antikehadega patsiendile sobitatakse ja kantakse üle antigeennegatiivset doonori verd elu lõpuni (seda ka siis, kui antikehade skriining muutub negatiivseks). Negatiivne antikehade skriining ei garanteeri, et plasmas ei esine kliiniliselt olulisi antikehi vaid näitab, et ei ole antikehi, mis reageeriksid skriiningrakkudega.
Direktne antiglobuliintest (Otsene Coombsi test) (B-DAT)
Otsese Coombsi testiga hinnatakse erütrotsüütide pinnale kinnitunud IgG tüüpi antikehade ja/või komplemendi (C3) olemasolu. Testi kasutatakse antikehade identifitseerimisel, loote ja vastsündinu hemolüütilise tõve, vereülekande järgsete reaktsioonide, autoimmuunse
hemolüütilise aneemia ja ravimitest põhjustatud hemolüütilise aneemia diagnoosimisel.
Rh-fenotüübi ja Kell antigeeni määramine
Rh-süsteemi (reesussüsteemi) kuulub umbes 50 erinevat erütrotsütaarset antigeeni. Kliiniliselt olulisemad on erütrotsütaarsed pinnaantigeenid D, C, c, E ja e ja nende erinevat kombinatsiooni nimetatakse Rh-fenotüübiks (näiteks, CcDee, ccddee jne). Rh-fenotüübi ja Kell antigeeni määramine kuulub vereülekande-eelsete immunohematoloogiliste lisauuringute hulka, mille eesmärk on tagada ohutu verekomponentide ülekanne ja ennetada sagedamini esinevate erütrotsütaarsete antikehade teket. Plaanilisel ERS ülekandel tuleb arvestada Rh-fenotüüpi lastel, fertiilses eas naistel, antikehadega patsientidel ning hematoloogilistel ja
onkoloogilistel patsientidel, kellel plaanitakse korduvaid vereülekandeid.
