Meeldetuletusi laboriväliste vigade vältimiseks
1.Analüüside võtmine ja toomine laborisse.
a) Uriini analüüsid.
Tulemus oleneb haige ettevalmistusest, uriini kogumisest ja laborisse toomisest. Kliiniliseks analüüsiks võetakse hommikune ärkamisjärgne uriin. Kogumisnõu peab olema puhas ja kuiv. Ideaaljuhul tuleks uuringud teostada ühe tunni jooksul, sest seismisel uriini füsikokeemilised omadused muutuvad. Kui ei ole võimalik uriini kohe laborisse viia, tuleb teda säilitada jahedas. NB! Tutvuda uriini kogumise meelespeaga.
b) Vere analüüsid.
NB! Tutvuda juhendiga vereproovi võtmiseks vaakumkatsutitesse ja patsiendi meelespeaga vereproovi võtmiseks.
Kliinilise vere analüüs võetakse soovitavalt hommikul tühja kõhuga, enne protseduuride algust.
Biokeemiliste uuringute teostamisel on oluline, et veri tuuakse jällegi kiiresti laborisse, kuna paljude biokeemiliste analüüside tegemine peab toimuma võimalikult kiiresti peale vere võtmist. Elektrolüütide sisaldus seerumis tuleb määrata 2 tunni jooksul. Kui ei ole võimalik verd kiiresti uurimiseks tuua, siis on oluline, et oleks seerum eraldatud vormelementidest.
Veri tuleks tsentrifuugida ning seerum viia pipetiga teise katseklaasi, säilitada külmkapis.
Seerumist, milles on hemolüüs, pole peaaegu mingeid biokeemilisi uuringuid mõtet teha.
Rauda vereseerumis ei ole mõtet määrata sel ajal, kui haige saab rauapreparaate. Raud vereseerumis tuleks määrata enne ravi algust ja mitte vähem kui 5 päeva peale ravi lõppu.
Hüübimisnäitajate määramiseks peab veri olema võetud antikoagulandiga (Natrium citricum) ja sellega ka piisavalt segatud, et ei käivituks hüübemehhanism.
2. Analüüside markeerimine.
Kuna laborisse jõuab päeva jooksul sadu analüüse, siis vigade vältimiseks peavad kõik analüüsid olema tähistatud loetavalt kirjutatud perekonna- ja eesnimega, soovitavalt trükitähtedega. Igal analüüsi blanketil peab peale haige nime, isikukoodi (vanuse) ja elukoha või haigla osakonna olema ka kindlasti suunava arsti nimi ja telefoninumber, et vajadusel oleks võimalik temaga ühendust võtta.
